Suurte sõnnikukoguste väljalaskmine on juba mõjutanud keskkonna säästvat arengut, seega on sõnnikukäitluse küsimus kohe käes. Nii suure fekaalreostuse ja loomakasvatuse kiire arengu taustal on piimafarmides vaja läbi viia kahjutu fekaalireostuse töötlemine. Järgnevalt on toodud mitu meetodit, mis aitavad mõnel ettevõttel tõhusalt toime tulla fekaalse reostusega, et saavutada head majanduslikku kasu. Samas loodan anda mingi teoreetilise baasi lehmasõnniku käsitlemiseks.
Praegu on loomakasvatus põhjustanud tõsist keskkonnareostust, eriti suurte veisefarmide jäätmeid. Seoses sellega, et lehma väljaheide on võrdne umbes 20 inimese väljaheite koguhulgaga, on väljaheidete õige ja tõhus ravi muutunud kiireloomuliseks lahendamist vajavaks küsimuseks.
Suurte sõnnikukoguste väljalaskmine on juba mõjutanud keskkonna säästvat arengut, seega on sõnnikukäitluse küsimus kohe käes. Nii suure fekaalreostuse ja loomakasvatuse kiire arengu taustal on piimafarmides vaja läbi viia kahjutu fekaalireostuse töötlemine. Järgnevalt on toodud mitu meetodit, mis aitavad mõnel ettevõttel tõhusalt toime tulla fekaalse reostusega, et saavutada head majanduslikku kasu. Samas loodan anda mingi teoreetilise baasi lehmasõnniku käsitlemiseks.
1. Väljaheidete kahjutu ravi ja ressursside kasutamine.
Õige töötlemise korral saab lehmasõnnikut muuta väärtuslikuks põllumajandusväetiseks või loomasöödaks. Väetiste taaskasutamise peamised meetodid on järgmised:
① Väetamine ja kasutamine. Sõnniku muutmine ökoloogiliseks väetiseks või teatud ainete lisamine mullaparandusaineks on samuti praegu kõige tõhusam meetod.
② Sööda kasutusmäär. See viitab peamiselt lehmasõnniku töötlemise jääkide töötlemisele söödaks. Kuid mõned eksperdid ei poolda selle meetodi kasutamist, kuna veisefarmi jäätmetes on suhteliselt kõrge haigusoht ja keskkonnasõbralik tooraine.
③ Energiakasutus. Võib kasutada biogaasi ja elektritootmise insenerisüsteemides.
2. Lehmasõnniku eritöötlusmeetodid
Väga oluline osa on veisefarmis lehmasõnniku kogumine, ladustamine ja ümberkujundamine. Kui lehmasõnnikut õigel ajal ei muudeta, võib see põhjustada keskkonnareostust, mulla degradeerumist ja muid probleeme. Seetõttu tuleks väljaheidete raviks kasutada tõhusaid meetodeid.
①Märg ja kuiv eraldamine. Lehmasõnniku kuiv- ja märgeraldus viiakse läbi ning see jagatakse vedel- ja tahkeheideteks.
②Ehitage biogaasikäärid. Ehitage sobiv biogaasipaak veiste arvu ja veisefarmi vedelate heitmete põhjal. Vedelad heitmed, nagu lehma uriin ja loputusvesi, sisenevad biogaasikääritisse, et toota biogaasi igapäevaseks kasutamiseks, ning biogaasi läga kasutatakse vihmutiga niisutamiseks ja väetiseks istutamisel ja karjakasvatuses.
③ Kasvatage vihmausse. Vihmausside kasvatamiseks kasutatakse tahkeid heitmeid, näiteks lehmasõnnikut. Enne söötmist integreeritakse lehmasõnnikuhunnik harjakujuliseks, et see toimiks söödalavana, ja seejärel asetatakse vihmaussiseemned. 7–10 päeva pärast kogutakse vihmaussid, kasutades nende fotofoobseid omadusi, ja seejärel töödeldakse.
3. Vabapidamisel peetavate leibkondade väljaheidete ravimeetod
Üksikud pered saavad ühiselt ehitada sõnnikupuhasti ja teha koostööd kohalike põllukultuuride kasvatajatega, et sõnnikut tsentraalselt töödelda. See mitte ainult ei hõlbusta veisefarmidest pärit sõnniku kõrvaldamist, vaid parandab väetiste tootmise kaudu ka põllukultuuride saaki. Toodetud biogaasi saab kasutada inimeste igapäevaelus. Üksikud majapidamised võivad sõnnikut taaskasutada ka põllukultuuride väetisena.
Sotsiaalsete ja ökoloogiliste hüvede analüüs. Lehmasõnniku kuiv- ja märgeraldamise kaudu satuvad vedelad heitmed biogaasikääritisse anaeroobseks kääritamiseks ning biogaas suunatakse taaskasutusse veisefarmidesse vee keetmiseks ja toiduvalmistamiseks. Valgustus jne, samas kui biogaasi läga ja biogaasi jäägid on kvaliteetsed põlluväetised, mida kasutatakse karjamaade istutamiseks ja väetamiseks, mitte ainult säästes väetist, vaid saavutades ka saaste "nullheite". Biogaasikääritite ehitamine ei taga mitte ainult reovee kahjutut puhastamist, vaid ka puhast energiat. Samal ajal peaksime suurendama sissetulekuid, kaitsma ökoloogilist keskkonda, parandama põllumajanduslikke elutingimusi, edendama põllumajanduse ja loomakasvatuse efektiivsuse suurendamist, suurendama põllumeeste sissetulekuid ning edendama maamajanduse jätkusuutlikku arengut.
Samal ajal on põllumehed vihmaussikasvatuse ja rohu külvamise kaudu kohaliku majandusarengu kiirust oluliselt suurendanud ning ajendanud kohalikke põllumehi taludes töötades rikkaks saama. Kohalikud põllumehed ei ole mitte ainult parandanud oma elutingimusi, vaid ka puhastanud ümbritsevat elukeskkonda läbi raske töö, näiteks karjafarmides töötades, söödarohu istutamise ja vihmausside kasvatamise. See võib muuta selle, et lähedalasuvad talupidajad ei pea enam taluma lehmasõnniku haisu ja neil on hea majanduslik sissetulek, et parandada oma elatustaset.
Fekaaljäätmete kahjutu töötlemise abil saab veisefarme igakülgselt arendada ja kasutada. Vedelsõnnikust saab toota biogaasi inimeste eluskütusena ning biogaasi jääke saab kasutada põllukultuuride istutamiseks ja väetamiseks. Väljaheitest pärinevaid tahkeid heitmeid saab kasutada põllumajanduses.
Järeldus: Lehmasõnniku utiliseerimisel prügi muutmine kasutatavateks ressurssideks ei lahenda tõhusalt mitte ainult veisefarmide saasteprobleemi, vaid loob ka palju kvaliteetset toorainet teistele põldudele, tuues majanduslikku kasu. See mitte ainult ei lahenda põllukultuuride väetise probleemi, vaid kaitseb tõhusalt ka inimeste elukeskkonda, viib ellu ökoloogilise tsükli, suurendab põllumeeste sissetulekuid ja saavutab maamajanduse jätkusuutliku arengu.
Postitusaeg: 27. juuni 2023